Hankekord

Pärnu Lasteaed Kelluke

29.04. 2019
käskkirja nr 1-2/14 juurde

Pärnu Lasteaed Kelluke hankekord
§ 1. Riigihangete planeerimine ja korraldamine
(1) Riigihankeid planeerib Pärnu Lasteaed Kelluke (edaspidi asutus või hankija) oma
arengukavast ja eelarvest lähtudes.
(2) Juhul, kui asutusel on eelarveaastal plaanis korraldada vähemalt üks riigihange
hankelepingu eeldatava kogumaksumusega alates 10 000 eurost (summad siin ja
edaspidi ilma käibemaksuta), sõltumata vahendite päritolust, kehtestab asutus
hankeplaani.
(3) Hankeplaani kinnitab direktor käskkirjaga viie nädala jooksul pärast linnaeelarve
vastuvõtmist volikogu poolt ning see peab sisaldama kõiki planeeritavaid riigihankeid
hankelepingu eeldatava kogumaksumusega alates 10 000 eurost.
(4) Hankeplaanis näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:
1) hankelepingu eseme üldine kirjeldus;
2) hankelepingu eeldatav maksumus;
3) riigihanke ja hankelepingu täitmise eest vastutav isik või isikud;
4) riigihanke korraldamise eeldatav aeg;
5) hankelepingu sõlmimise eeldatav tähtpäev ja planeeritav täitmise tähtaeg.
(5) Riigihanke korraldamise otsustab direktor.
(6) Riigihanke korraldamise volitamise või hankemenetlusega seotud toimingute
volitamise otsustab direktor ning selle kohta vormistatakse ja väljastatakse
volitatavale volikiri.
§ 2. Vastutav isik
(1) Riigihanke eest vastutava isiku määrab direktor hankeplaanis.
(2) Hankelepingu täitmise eest vastutab riigihanke eest vastutav isik, kui hanke
väljakuulutamisel või hiljem ei ole hankelepingu täitmise eest vastutavaks määratud
muud isikut.
(3) Juhul, kui riigihanke eest vastutavat isikut või hankelepingu täitmise eest
vastutavat isikut ei ole määratud, vastutab direktor.
§ 3. Alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete kord
(1) Ka alla lihthanke piirmäära jääva riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete
seaduse §-s 3 toodud üldpõhimõtteid.
(2) Riigihanke teostab hankeplaanis määratud vastutav isik. Hankeplaanis
kajastamata riigihanke teostab töötaja, kelle ametijuhendist see tuleneb või kellele
direktor selle ülesande annab.
(3) Vastutav isik:
1) tagab riigihanke teostamise õiguspärasuse, sealhulgas sellekohase kirjavahetuse
ja dokumentide nõuetekohase registreerimise ja menetlemise vastavalt asutuse
teabehalduse korrale;
2) võib korraldada turu-uuringu pakkujate paljususe ning eeldatava maksumuse
väljaselgitamiseks;
3) valib konkurentsi olemasolu korral võimalusel vähemalt kolm ettevõtjat ja teeb
neile üheaegselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis samasisulise ettepaneku
pakkumuse esitamiseks (edaspidi ka ettepanek);

4) kontrollib pakkujatel hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist, pakkujate
vastavust
kvalifitseerimisnõuetele, kui need on seatud, ning pakkumuste vastavust
hanketingimustele, selgitab välja eduka pakkumuse;
5) esitab direktorile riigihanke tulemustest kokkuvõtte ja selgitab alla kolme
pakkumuse võtmise korral konkurentsi puudumisega seotud asjaolusid;
6) informeerib pakkumuse esitanud pakkujaid riigihanke tulemustest.
(4) Ettepaneku pealkiri peab sisaldama sõnu „ettepanek hinnapakkumuse
esitamiseks“.
(5) Ettepanek peab sisaldama vähemalt:
1) teavet hankija kohta;
2) riigihanke objekti kirjeldust piisavas mahus ja detailsuses lähteandmetega
hangitava ehitustöö, asja või teenuse kohta;
3) pakkumuse esitamise tähtpäeva, kellaaega ja (e-)aadressi;
4) võimalikke vorminõudeid pakkumusele;
5) märget „Pakkujal on õigus pakkumuse osa määratleda ärisaladusena. Pakkuja
märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Ärisaladuse või muu konfidentsiaalse sisuga
dokumentidele teha märge “konfidentsiaalne”. Vastav märge ei tohi olla kantud
riigihangete seaduse § 111 lõikes 5 loetletud dokumentidele.“;
6) teavet lisainfo saamise kohta.
(6) Juhul, kui hankija on riigihanke ettevalmistamiseks teinud turu-uuringu, esitab ta
ettepanekus teabe, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke
ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises
osalemisega või selle tulemusel ning määrab pakkumuse või taotluse esitamisele
piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke
ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega
eelist teiste ettevõtjate ees.
(7) Ettepanekud ja pakkumused tuleb registreerida asutuse dokumendiregistris
hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval.
(8) Ettepanek on avalik teave. Kõigile riigihankes osalemiseks soovi avaldanud
ettevõtjatele, tuleb anda sama teave, mis algselt valitud ettevõtjatele.
(9) Pakkumuse võib jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui enne ettepaneku
väljastamist on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seatud pakkujatele
kvalifikatsiooninõuded, millele pakkuja ei vasta.
(10) Pakkumuste esitamise tähtaja möödumisel selgitab hankija välja riigihanke
tulemused ja teavitab nendest pakkumuse esitanud pakkujaid.
(11) Hanke lepingu sõlmib direktor või Pärnu Linnavalitsuse osakonna juht, kelle
eelarvest tasutakse arved, eduka pakkumuse esitanud pakkujaga kirjaliku lepingu või
kinnitab arve, tellimiskirja või ostukviitungi.
(12) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda, sh konkureerivate hinnapakkumiste
küsimise nõuet, ei ole vaja järgida, kui hankelepingu eeldatav maksumus on asjade
ja teenuste hankelepingu korral kuni 2000 eurot ja ehitustööde hankelepingu korral
kuni 5000 eurot.
(13) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda ei ole vaja järgida, sõltumata
hankelepingu eeldatavast maksumusest, erakorralistel juhtudel:
1) avariitööde teostamiseks teenuse tellimisel;
2) kui ostetav asi või teenus on otseselt seotud füüsilisest isikust asja müüja või
teenuse osutaja isikuga;
3) kui müüja pakub asja või teenust turuhinnast selgelt odavama hinnaga.

§ 4. Hankelepingu sõlmimine
(1) Hankeleping sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga
riigihanget seaduses sätestatud korras riigihanke alusdokumentides ettenähtud
tingimustel.
(2) Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või
taotleja, kelle suhtes esineb RHS § 95 lõikes 1 sätestatud alus, välja arvatud juhul,
kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval
põhjusel ja pakkuja või taotleja kõrvaldamisel jääks hankeleping sõlmimata.
(3) Hankeleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui selle
kogumaksumus on vähemalt 10 000 eurot.
(4) Lepingu sisu koostamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
1) lepingu pooled – teise poole andmed peavad olema tõesed ning kontrollitud
(äriregistri andmete ja isikut tõendava dokumendi alusel);
2) lepingu teise poole esindusõigus – esindusõigus tuleneb kas seadusest (näiteks
juriidilise isiku puhul juhatuse liige) või volikirjast ning esinduse aluseid tuleb alati
kontrollida (lisatakse koopia volikirjast);
3) lepingu objekt – peab olema täpselt fikseeritud, mida ostetakse või millist teenust
või ehitustööd tellitakse, milline on asjade või teenuste või ehitustöö kogus ja
kvaliteet, lepingu objekti omaduste täpsemaks edasiandmiseks võib lepingu lisana
allkirjastada ka pakkuja poolt esitatud pakkumuse;
4) lepingu tähtaeg – täpselt peab olema määratletud, millal algab lepingu täitmine ja
millal see lõpeb, kes millal milliseid kohustusi täidab;
5) tingimused, millele ostetav asi või tellitav teenus või ehitustöö peab vastama;
6) lepingu maksumus – oluline on märkida, kas summa on lõplik või tuleb
maha/juurde arvestada erinevad maksud;
7) arve esitatakse elektroonselt xml formaadis e-arvete operaatorite kaudu;
8) tasumise tingimused — tasumise tähtajaks on minimaalselt 14 tööpäeva alates arve
saamisest, arve esitamise õigus tekib teisel poolel pärast üleandmise-vastuvõtmise
akt allkirjastamist, kui see on lepingus ette nähtud;
9) pretensioonide esitamise tähtaeg – peab olema võimalus teatud aja jooksul
esitada pretensioone asja või teenuse või ehitustöö osas. Pretensioonide esitamise
tähtaja määratlemisel tuleb hinnata, kas määratud aja jooksul on võimalik kontrollida
lepingu kohaselt üleantavat;
10) üleandmine-vastuvõtmine – asja või teenuse või ehitustöö üleandmine ja
vastuvõtmine peab toimuma kahepoolse aktiga. Aktis määratletakse, kas pooled on
oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud.
§ 5. Meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks
(1) Konkreetse riigihankega seoses ei või otsustusprotsessist osa võtta isik, kellel on
huvide konflikt või esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema erapooletuses.
(2) Isik, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes saab
muul moel mõjutada selle tulemust ning kellel on huvide konflikt või esineb asjaolu,
mis annab alust kahelda tema erapooletuses, peab viivitamatult sellisest asjaolust
teatama ja selle riigihankega seoses hoiduma edasisest tegevusest, mis võib
mõjutada riigihanke tulemust. Töötaja teatab sellisest asjaolust oma otsesele

ülemusele ning igaüks vastava komisjoni või muu koosluse juhile, kelle koosseisus ta
selle hankega seotud toimingutes osaleb.
(3) Kõik ettepanekud, pakkumused ja muud riigihangetega seotud dokumendid,
sõltumata
hankemenetluse liigist, registreeritakse viivitamata asutuse dokumendiregistris.
Riigihangete registris leitavaid dokumente linnavalitsuse dokumendiregistris ei
registreerita.
(4) Riigihankel huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks võib
asutuse
töökorralduse reeglitega kehtestada täiendavaid ja täpsustavaid meetmeid.
§ 6. Avalikustamine
(1) Hankija avaldab hankekorra ja olemasolul riigihankel huvide konflikti
ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks asutuse töökorralduse reeglitega
kehtestatud täiendavad ja täpsustavad meetmeid asutuse veebilehel viivitamata
pärast nende kehtestamist või muutmist.
(2) Hankija avaldab iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle
kinnitamist.
(3) Hankeplaan avalikustatakse ilma riigihangete eeldatavaid maksumusi näitamata.
§ 7. Rakendussätted
Hankekord jõustub käesoleva käskkirja allakirjutamisel.